NAERUKAJAKAS

(Larus ridibundus) Naerukajaka ladina keelne nimetus

Naerukajakas on Eestis üks tavalisimaid kajakaid. Tema siinset pesitsusaegset arvukust hinnatakse 30 000 – 50 000 paarile, talvist arvukust 100-2000 isendile.

Tema nimi tuleb iseloomulikust naeru meenutavast häälest. Naerukajakas on umbes hakisuurune, aga saledam.

Teda võime näha kõikjal üle Eesti nii järvedel ja jõgedel kui ka mererandadel. Järjest rohkem näeme kajakaid ka linnas - eriti kevadel, sest ta saabub meile enne, kui pesapaikade juures jää veekogudelt ära sulab. Talvituvad naerukajakad Kesk-Euroopas. See lind on tavaline ka väljaspool Eestit - me võime teda kohta Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini Euraasia mandri keskosas.

Naerukajakad elavad suurte parvedena ja ka pesitsevad alati koos. Pesa ehitavad nad mereranna, järve või jõe kaldale, kohta, kust inimene kätte ei saa. Selle ehitusmaterjaliks on kuivad kõrred. Mais või juunis koorub munadest 2...4 poega. Need saavad kuue nädalaga selgeks kõik elutarkused. Augustis hakkavad noorlinnud juba lõuna poole lendama. Kajakad on ühed üpris vanaks elavad linnud. Naerukajakas on elanud vähemalt 18-aastaseks.

Toiduks tarvitavad nad maast, veest ja õhust püütud pisikesi loomi - putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired ja konnad, sügisel võivad ka seemneid süüa. Naerukajakas on põllumehe sõber, sest hävitab kahjureid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.

Comment Stream

2 years ago
0

Tubli!