Jõevähk

Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, Põhja-Euroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks – jõevähk.

Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid – ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes.

Vähid tegutsevad peamiselt öösiti, päeval varjuvad nad kaldaalustes urgudes ja kivide all.

Nad toituvad veekogu põhjas peamiselt taime- ja loomajäänustest.

Vähi elueaks on pakutud 15 aastat. Püüda tohib 11 cm pikkust vähki, kelle vanus on umbes viis aastat.

Vähid puhastavad veekogusid jäänustest.

Vähid on pealt kaetud koorikuga, mis on nende kehale ühtlasi toeks ja kaitseks, sest vähkidel puudub luustik. Koorik ei ole veniv, sellepärast peavad vähid kasvades aegajalt kestuma. Kestunud vähi kest on alguses pehme, kuid muutub kõvaks, kui sellesse võetakse lubisooli veekogu veest.
Toitu haaravad vähid näpitsataoliste sõrgade abil. Põhjal liigub vähk edasi pea ees väikeste käima jalgade abil. Ujumiseks kasutavad vähid suurt sabauime ja ujuvad saba ees.

Vähi silmad paiknevad väikeste varrekeste küljes, samuti on vähil kompimiseks mitu paari tundlaid, sest vähk otsib sööki pimedas põhjas liikudes enamasti öösiti.
Vähid armastavad puhtaveelisi elukohti. Tänu veekogude reostusele ja ka liiga suurele vähipüügile on vähid muutunud haruldaseks.

Jõevähk öösel

Comment Stream