Punkmuusika Eestis

Lühirefferaat  21.okt 2014

Anne Rätsep

Eestis kujunes punk 1970-ndatel aastatel. Esimeste punkarite seas on nimetatud Aleksander Müllerit, Irwin Arti, Mihkel Pilve ja Richard Noolt. Kuna punk kui subkultuur on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu jamassikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste  ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Toonased punkarid olid enamasti ühest põlvkonnast, sünniaastatega 1960-65.

Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Samas oli punk väljapääsuks noortele, kes olid kas seaduse või vanematega pahuksisse sattunud. Põhiliselt võis punkareid ära tunda kaugelt silmatorkava rõivastuse järgi.

Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused kui vabadust piiravad tegurid.

Pungikultuuri oluline osa on muusika. Eestis levis eelkõige punkrokk – rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mis jaguneb mitmeks alastiiliks. Läänes eksisteerisid selle kõrval ka punkdžäss ja punkabilly. Punkmuusikale on omane lihtsus. Selle tunnusteks olid kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid.

Ehkki paljud punkarid üksnes kuulasid seda muusikat, sündis Eesti pungiliikumises ka terve rida bände. Suurem osa punkbände piirdus maksimaalselt ühe kontserdiga oma kodulinnas ning kadus siis jäädavalt, üksikud tegutsesid kauem. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamik punkareid tegutses seal, pärines ka suurem osa punkbände just Tallinnast.

Allikas: Vikepeedia

Eesti punkmuusikud pildil ja videos

Villu Tamme- ansambel J.M.K.E

Vennaskond  ja Tõnu Trubetsky 1987.a.

Singer-vinger ja Hardi Volmer

Comment Stream