JÄÄLIND

Alcedo atthis

Jäälind on jäälindlaste sugukonda jäälinnu perekonda kuuluv lind. Jäälind on oma teadusliku nime Alcedo saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Alkyone järgi, kes muudeti jäälinnuks. Alcedo on Alkyone ladinakeelne nimekuju. Esimest korda kirjeldas jäälindu teaduslikult Carl Linné 1758. Jäälind on soodsas seisundis liik. Jäälind valiti Eesti 2014.aasta linnuks.

Välimus

Jäälinnu keha on 16-20 cm pikk ,kaal 38-45 g. Tiivad on lühikesed ja laiad ning 7-8 cm pikad. Saba on lühike ja sirge lõikega. Nokk on pikk, sirge ja järsult eenduva ülanokaharjaga. Jäälinnu pea, selg ja tiivasuled on lasuursinised, pealagi mustjate ja helesiniste põikvöödikestega. Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad . Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevasinine tumedate tähnidega triip. Kurgualune ja osa kaelast on valged, pugu küljed helesinised. Tüürsuled on taevassinised, mustade suleroogudega. Nokk on must , jalad lihakarva punased.

Levik

Jäälind on levinud peaaegu kogu Euroopas, välja arvatud Skandinaavia kesk- ja põhjaosa. Soomes elab lõunarannikul ,Venemaa ida poole Uuralite ja põhja poole Komini. Aafrikas elab ta Saharast põhja pool.

Aasias elab jäälind Põhja-Türgis, Kaukaasias ,Lääne-Iraanis, Ida-Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistaanis, Usbekistanis, Indias, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Mandžuurias, Ida-Mongoolias, Venemaal umbes Amuuri jõgikonnas, Sahhalinil, Koreas, Jaapanis, Kagu-Aasias, Sulawesil, Timoril, Uus-Britannias, Saalomoni saartel.

Leviala põhjaosas on jäälind rändlind, lõunaosas paigalind. Talvel võib teda kohata Lääne-ja Lõuna-Euroopas, kaasa arvatud Briti saartel (välja arvatud Šotimaa), Taanis ja Lõuna-Skandinaavias. Põhja poolt rändavad jäälinnud kõikjale Vahemere ja Pärsia lahe rannikule, Egiptuses ka Punase mere rannikule, Lääne-Iraanis, Indias, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Jaapanis ,Kagu-Aasias, Filipiinidel, kõikjal Indoneesias, Uus-Britannias ja Saalomoni saartel.

Eestis on ta harva haudelind , kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100-500 paarile, talvist arvukust 10-100 isendile.

Pesitsemine  ja elupaigad

Jäälind elab järskude kallastega vooluveekogude ääres , kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool, eelistades neid , mille kaldad on kaetud põõsaste ja puudega. Mägedes võib ta pesitseda kuni 2 km kõrgusel asuvate järvede ääres.

Jäälind teeb pesa kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad oma nokaga, heites lahti kaabitud pinnase jalgadega välja. Olenevalt pinnase kõvadusest kulub selleks tööks 7-12 päeva. Selle aja jooksul valmib 3-10 dm pikkune rõhtne käik, mis lõpeb pesakambriga. Pesaava on peaaegu alati puuoksaga varjatud. Nagu kõik urus pesitsevad linnud , ei tee jäälindki päris pesa. Munetakse paljale pinnasele, vahel on selles vähene kulurohust vooderdis. Aastate jooksul koguneb pessa vooderdis kalaluudest ja -soomustest, putukate kattetiibadest jne. Pesaurg on väga räpane, kihab kärbsevastsetest ja lehkab. Sama urgu kasutavad linnud järjekindlalt mitu aastat.

Kurnas on 6-7 muna, mida emalind haub 19-20 päeva. Mune võib olla ka vähem või rohkem. Nad on läikiv valged ja peaaegu ümmargused. Hauvad mõlemad vanalinnud vaheldumisi. Pojad kooruvad paljastena. Hiljem ilmuvad neile tuppedega kaetud suled ja siis näevad pojad natuke siili moodi välja.

Poegi toidab ainult emalind, kuigi isalind viibib samuti pesa lähedal. Juuni keskel või lõpul lõpetavad emaslinnud poegade üles kasvatamise ja asuvad looma teist kurna. Uuesti hakkavad nad munema juuni lõpul või juuli algul. Kuid pärast pesitsusaega isa-ja emalinnu suhe lõpeb ja nad lähevad teineteisest lahku.

Eestis eelistab ta elada kõrgete kallaste, kiire voolu ja selge veega jõgede ääres. Pärast pesitsemast saab teda kohata ka teistsuguste veekogude ääres, isegi mererannikul.

Toitumine

Jäälind sööb peamiselt kalu, kelle pikkus ei ületa 6 cm. Ta sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid, eriti kiilivastseid. Ta sööb ka limuseid, pisivähikesi ja usse. Õige harva sööb ta väikesi konni.

Jäälind istub sageli kaua liikumatult vee kohale ulatuval oksal või veest välja ulatuval kivil ja seirab saaki. Kui saak lähedale tuleb, siis võtab jäälind ta kinni. Jäälind võib ka veepinna kohal lennata ja isegi tiibadega vehkides vee kohal paigal seista. Sealjuures ta kord tõuseb ,kord laskub. Saaki nähes ta sukeldub pisut , haarab selle ja kannab selle pessa või läheb tagasi uut saaki varitsema.

Koht ,kust jäälind toitu hangib on kuni 1 km kaugusel pesast.

Comment Stream