Saar

Sandra Simsel

Meie esivanemad pidasid hiiepuid pühaks ,pühad puud ja hiied olid neile ohverdamispaikadeks. Ka tänapäeval istutatakse hiiepuuna koduaeda pärna ,tamme ja kase kõrval sageli ka saart.Üleüldse peeti kõiki hiiepuid austamisega pühaks. Arvati ,et üksnes hiiepuudelt abi võib saada. Kes puu juurest paha paisede ja muu väljaspidiste haiguste vastu abi käes otsimas ,see võtnud puu alt mulda ,õerunud sellega haiget kohta ,ära minnes pistnud abiotsija ohvrianniksenamaste raha maa sisse : ka hõbesõlgesid ja mõnda muud väärt asja:Nõnda usuti neist puudest kõik abi ja peeti seda kohta ,kus puu asus ,pühaks ja kalliks.(M.Suuroja ,,Eesti hiiepuud" 2007 )

Varem istutasid Šveitsi talupojad saari oma õuade lähedusse. Suvel saarelehed koristati ja kuivatati. Nii said loomad talvekuudel heina kõrvale  lisasööta. Eestis söödeti saare leht ja võrseid lammastele.(B.Kuhn ,,Puud ,põõsad ja puhmad" 2014)

Eeskätt loomasööt. Et saarepuude leherikkaid oksi saab lihtsalt murda ja kuivatada, siis on nendest juba ammustel aegadel valmistatud lehisvihtu koduloomadele (veistele, kitsedele, lammastele, harva ka põhjapõtradele) talviseks lisasöödaks. Hinnatav on nii sellise sööda toitainerikkus kui ka loomadele suupärane pehmus. Pahupooleks võib pidada seda, et saare lehtedes ja koores leidub mõrkjamaitselisi biokeemilisi ühendeid, mis imetajate organismis lõplikult ei lagune: seepärast annab selline lisasööt näiteks koduloomadelt saadud piimale ja sellest saadud koorele võile ja muudele toodetele kibeda kõrvalmaitse. Piirkondades, kus selline lisasööt on ammustest aegadest tuntud, võeti seda ka oskuslikult arvesse. Näiteks ajal, mil piima koguti või valmistamiseks, piimaandjaile saarepuu oksi ja lehti ei söödetud. Kui piim oli mõeldud aga juustuteoks, siis kõlbasid saarevihad söögisedelisse küll. Kirjanduses leidub üksikuid andmeid sellegi kohta, et suurtes kogustes on värsked saarelehed ja -oksad mäletsejatele isegi kahjulikud. Lääne-Eestis on saarevihtu kasutatud lammaste lisasöödana. Lehtede biokeemilise koostise eripärana peaks mainima nende võrdlemisi suurt õunhappe ja õunhappe soolade ning suhkuralkohol mannitooli sisaldust.(http://www.eestiloodus.ee/artikkel1883_1872.html)

Kasutatud kirjandus:

B.Kuhn ,,Puud ,põõsad ja puhmad" 2014                                                                                        M.Suuroja ,,Eesti hiiepuud" 2007

Kasutadud link:

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1883_1872.html

Comment Stream