Mässumeelne luule
Punk

Punk on rock-muusika stiil; sellega kaasneb protestivaimuline ja väljakutsuv noortemood ning elulaad.

(Eesti Keele Seletav Sõnaraamat.)

Võtmesõnaks on vabadus.

Punk proovib silmatorkava välimuse abil šokeerida.

Nõukogude Eestis oli punk vastuhakk nõukogude korrale ja massikultuurile. Tänapäeval vastandub punk natsismile, rassismile, kapitalismile.

Pungikultuuri oluline osa on muusika, kus on esmatähtis teksti kaudu edasiantav sõnum.

Muusikat iseloomustab lihtsus, kiirus, jõulisus, agressiivne mängulaad ja teravad tekstid.

Paljud pungitekstid on tuntud eelkõige laulude kaudu.

Tuntumad pungilaulude autorid on Tõnu Trubetsky, Merle Jääger, Villu Tamme jt.

Pungistiilis muusikat teevad ansamblid J.M.K.E, Vennaskond, Velikie Luki jt.

Märtsipommitamine Tallinnas

1944. aasta 9. ja 10 märtsi pommitamise tagajärjel hävis 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast.  Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles  Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Tallinna Niguliste kirik ja  hulk teisi ehitusmälestisi.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme.  Pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.

(Vikepedia)

Punk tänapäeva Eestis

Paljud tänapäeva noored luuletajad on saanud inspiratsiooni pungist.

Liisi Ojamaa

Triin Tasuja

Andra Teede

Comment Stream