Ahven

Ahven ehk harilik ahven on röövkala.

Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur süvaveeahven kes elab sügavamal vee põhjas. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks mistõttu on ta küürakana moodi toituks on tal väiksemad kalad.

Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. saba ja pärakuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.

Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni 20–25 aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alamõõt puudub.

Emasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. Kudu kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber "võrgusilmade". Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest.

Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt.

Comment Stream