Künnapuu
Jaagup Esko

Jalakate perekonna kaitsealune künnapuu kuulub meie metsade haruldasemate puuliikide hulka. Looduslikult leidub teda vähestes paikades Koiva, Võhandu, Valgejõe, Mustjõe, Jänijõe ja Pedja jõe äärsete lammimetsade viljakatel muldadel. Üksikuid künnapuid leidub ka mujal huumusrikkal pinnal. Puu kõrgus võib ulatuda umbes 30 meetrini. Taime õied ilmuvad enne lehti varakevadel; tuultolmleja. Puu juurestik on pinnapealne. Künnapuu on kaunis sarnane jalakaga. Künnapuu lehed on siledad (jalakal karedad), leherood ei hargne (jalakal mõned leherood hargnevad), lehelaba alus on ebasümmeetrilisem kui jalakal. Künnapuu üks rahvapärane nimi on loogapuu, see näitab, et temast tehti lookasid. Kuid temast tehti ka tööriistade käepidemeid, vankreid, regesid, vaguneid, sillaposte vette, tünnivitsasid. Tänapäeval on ta eriti hinnatud mööbli valmistamisel. Künnapuu puit on kõva, raskesti lõhestatav ning elastne. Ka tema peeneid pikalt rippuvaid oksi on kasutatud punumisel. Kuid koorest on saadud abi ka nahkade parkimisel ning värvimisel. Puit väga väärtuslik: kõva, sitke, väga raskesti lõhestatav. Kasutatakse lookade, masinaosade,mööbli, reejalaste, vankrite ja tööriistade käepidemete valmistamiseks, ka vesiehitustes. Sageli kasvatatakse ilupuuna, kas üksikuna, rühmiti, alleena või harva kõrge hekina. Talub pügamist. Linnatingimustes keskmise vastupidavusega. Koort on kasutatud punumistöödeks, nahkade parkimiseks ja värvimiseks. Hea meetaim.

Lisamaterjalid

Comment Stream